Arvamusfestival สาธารณะ
[search 0]
เพิ่มเติม
ดาวน์โหลดแอปเลย!
show episodes
 
Artwork

1
Arvamusfestival

Arvamusfestival

Unsubscribe
Unsubscribe
รายวัน
 
Leiad meid ka enamlevinud taskuhäälingu rakendustest. Arvamusfestival toimub iga aasta augusti teisel nädalavahetusel Paides. Tegemist on ärksate ja aktiivsete inimeste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis.
  continue reading
 
Loading …
show series
 
Töövaidluskomisjoni juhataja loeb saabunud avaldust, avaldaja nimi on tuttav – kümnes kord vaidluses. Üks töötaja on suutnud tülli minna kümne erineva tööandjaga! Ta pole ainukene staarvaidleja, neid on veel. Kui palju on tööandjal õigus infot töötaja eelnevate tegemiste kohta teada? Kus lõpeb taluvuspiir ja algab pahatahtlik ärakasutamine? Kas oma…
  continue reading
 
Eestis on hulk töötajaid, kes madala haridustaseme, keerulise sotsiaalse tausta või mingi muu põhjuse tõttu satuvad olukordadesse, kus nad nõustuvad kõikide tööandja nõudmistega, et säilitada tööd ja sissetulekut. Nõustutakse ohtrate ületundidega, suurtele kahjuhüvitise nõuetega ja loobutakse sotsiaalsetest garantiidest. Milline on tööandja roll en…
  continue reading
 
Riigikulud on läbipõlemise tõttu väljastatud töövõimetuslehtede hüvitamisele viimase viie aastaga 6-kordistunud, rääkimata ravikuludest ja saamata jäänud tuludest ettevõtetele. Graafikuga tööl on suurem risk tervisele, kuid pole selge, kas töö- ja puhkeaja regulatsioonid toetavad töötajate ja tööandjate huve. Kas kohustuslik pikem puhkeaeg täidab e…
  continue reading
 
Tööõnnetusi alaraporteeritakse ja kutsehaigestumisi aladiagnoositakse. Tervise halvenemine tähendab inimese jaoks ravimite näol suuremaid väljaminekuid, tihti töötasu vähenemist või lausa töö kaotust. Kas kindlustussüsteem on tööandjale kulu või hoopis kulude kokkuhoid? Milliste kulutuste ja investeeringute tegemine on inimese tervise hoidmise seis…
  continue reading
 
Eestis haigestub igal aastal hinnanguliselt ligi 800 inimest tööst põhjustatud vähki, kuid neist diagnoositud on NULL. Noored mehed autoremonditöökodades ei tea, et diisliaurud ja kemikaalid mõjutavad viljakust ja võivad põhjustada kurgu- ja neeluvähki. Kaubapaigutajad ei seosta ööajal töötamist rinnavähi tekkega. Kuidas ennetada, tõsta teadlikkust…
  continue reading
 
Eesti tervishoiusüsteemi rahastamisega seotud murekohad on meile teada juba aastaid ning selles süsteemis toimuv on tegelikult meie ühiskonna keskne probleem. Tervishoiuvaldkonna rahastamise kriis hiilib meile kõigile vaikselt ja järjekindlalt selja taha, kuid ühiskond ei taju seda veel. Mida peame ette võtma selleks, et eestlane ei kannataks ja et…
  continue reading
 
Eelmisel aastal toimus Eestis 70 töövaidlust, milles käsitleti diskrimineerimist ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Paratamatult mõjub töökius ja töövägivald inimeste vaimsele tervisele. Pea 20-aastase perioodi kohta on seoses vaimsete probleemidega esitatud retsepte või raviarveid kokku 3,7 miljoni euro ulatuses. Miks on töökohal pidev diskriminee…
  continue reading
 
Kaamerate kasutamine töökohal, eriti kaubanduses, võib olla vajalik turvalisuse tagamiseks ja varguste ennetamiseks, kuid pahatihti võib tööandja kasutada kaameraid töötajaga manipuleerimiseks. Pidev jälgimise tunne võib tekitada stressi ja ärevust ning vähendab produktiivsust. Kas pidev jälgimine töökohal kaamerate kaudu suurendab turvalisust või …
  continue reading
 
2023. aastal jõudis töövaidluskomisjoni 7% rohkem võõrtöölistega seotud vaidluseid, kui aasta varem. Töötajale jäetakse pahatahtlikult töötasu maksmata ja töötamise registris märgitakse töösuhte lõppenuks. Tagajärjeks saadetakse välismaalane riigis välja ning tema õigused jäävad kaitseta. Kui palju ja kuidas peaks riik panustama, et ettevõtlusturul…
  continue reading
 
Vahel räägitakse, et riigi pakutavad toetused on bürokraatlikud ja inimesed ei saa nende taotlemisega hakkama. Arutleme, miks väikeelamute rekonstrueerimist toetatakse ning proovime ise järgi - võtame ette KredExi väikeelamu rekonstrueerimistoetuse, asume seda ühiselt täitma ja vaatame, kui kaugele me ette antud ajaga jõuame.Arutelus osalejad: Kadr…
  continue reading
 
Targa ja rohelise linnastu ning kogukonna areng pole pelgalt trend, vaid vajadus, mis mõjutab meie igapäevaelu ja selle kvaliteeti. Seetõttu pakub CEESEN-i (Kesk- ja Ida-Euroopa Säästva Energeetika Võrgustik) ja Tartu Ülikooli korraldatav arutelu võimaluse koguda ideid ja jagada parimaid praktikaid ning teadvustab rohelise ülemineku probleeme ja la…
  continue reading
 
Arutelu fookuses on ehitusjäätmete mõju keskkonnale, CO2 jalajälg, väärindamine ning säästvad (tuleviku)lahendused. Keskendume praktilistele ja tehnoloogilstele lahendustele, mis soodustavad ehitusmaterjalide taaskasutamist. Lisaks toome näiteid keskkonnasõbralike lahenduste integreerimisest ehitusprojektidesse, et tegeleda tulevikus ennetuse, mitt…
  continue reading
 
ELi- poolt kavandatud roheväidete direktiivi eesmärk on rohepesu tõkestada, nii et tarbijad saaksid edaspidi toodete kohta usaldusväärset infot. Mida tähendab antud muudatus aga ettevõtele ja kas direktiiv suudab tõesti tagada kommunikatsiooni selguse? Mis on üldse ettevõtete roll jätkusuutlikkuse ja keskkonnateemade käistlemisel ning milline on (s…
  continue reading
 
Arutelu teema tõstatus ühe tuntud arvamusliidri postitusest, mille kohaselt on doktorantuuri läbimine pelgalt hobi. Sellest tulenevalt on eesmärk ühiselt arutada, milleks doktorikraadi üldse vaja on, mida see endast kujutab, millised on kraadi omandamise võimalused ja väljakutsed ning mis saab pärast hariduse omandamist – kas ees ootab pilvitu tule…
  continue reading
 
Raha suunamine haridusse, õpetajate palkadesse ja üldiselt hariduskvaliteedi tõstmisesse Eestis peaks olema majanduspoliitika oluline suund, just haridusest tulevad meile spetsialistid, juhid, insenerid ja teadlased, kes aitavad ettevõtetes luua kõrgema lisandväärtusega tooteid, meelitavad Eestisse uusi ettevõtteid ja annavad hoogu Eesti majanduska…
  continue reading
 
Õpetaja eetikakoodeksi uuendamise arutelu on algusest peale saatnud küsimus, kuhu tõmmata piir, mille kohta koodeks juhiseid annab. Kas õpetaja roll seab eraelule mingid ideaalid ja piirangud, sest „õpetaja on õpetaja 24/7"? Või peaks koodeksis hoopis rõhutama õpetaja õigust isikliku elu privaatsusele, et see tegelikkuses rollikohustuste alla ära e…
  continue reading
 
Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit soovib koos oma mõttekaaslastega avada arutelu, mille eesmärk on suurendada teadlikkust võõrkeeleõppest ja mitmekeelsusest. Räägime, kuidas muuta keeleõpet tõhusamaks, kuidas kaasata õpilasi ja kogukondi ning teha rohkem koostööd. Oma arutelus proovime leida ka lahendusi keeleõppe ja aineõppe lõimimiseks.Arutelus osale…
  continue reading
 
Naiste ja meeste võimed reaal- ja tehnikateaduste vallas on sarnasemad kui arvatakse. Siiski näeme neis valdkondades juhtivatel kohtadel peamiselt mehi. Arutelus osalejad räägivad oma kogemustest naisena reaal- ja tehnikateadustes, nii takistustest ja stereotüüpidest kui nendega toime tulemisest. Arutleme üheskoos, kuidas reaal- ja tehnikateaduseid…
  continue reading
 
Koolides on vanemate kaasamine ja vanemad-kool koostöö pigem kehv ja vähene, ollakse vastanduvas positsioonis ja üksteist ei mõisteta. Teema on eriti esile kerkinud seoses hariduse valdkonnas käivitatud erinevate reformidega. Arutleme, miks vanemad on tihti kooli jaoks segavad faktorid ja mida oleks vaja, et kõigil osapooltel tekiks selgem arusaam,…
  continue reading
 
Miks on ennastjuhtiva õppija arengu toetamine oluline? Kuidas näeb see välja klassiruumis ja mida tähendab õpetaja, õpilase ja lapsevanema jaoks? Loome arutelus õpetajate ja lapsevanemate vahel üksteise töö, motivatsioonide ja hirmude mõistmist. Arutleme, kuidas selgitada uue tööviisiga kaasnevaid olukordi ja teha protsess kõikide jaoks toimivaks j…
  continue reading
 
Suunatud ja näitlikustatud arutelu põhineb e-eksamitega seotud hoiakute uuringutel ja analüüsil. Ettevalmistatud osatäitjate abiga esitletakse e-eksamitele üleminekuga seotud osapoolte lootused, hirmud ja nõudmised ning ühises arutelus püütakse selgusele jõuda, mis on nende reaalsed vajadused ning põhjendatud hirmude ja võimendatud müütide põhjused…
  continue reading
 
Arutelu keskendub eestikeelsele hariduse ülemineku väljakutsetele: kuidas õpetada mitmekultuurilises klassis, kuidas toetada last ülemineku protsessis jne. Samuti arutatakse, kuidas üleminek toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist ja kuidas see reform suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregat…
  continue reading
 
Noored tarbivad palju meediat. See on võimalus end väljendada. Kuidas meedia aitab noortel end väljendada? Mis võimalused on filmide tegemises?Arutelus osalejad: Karl-Mathias Saarse/Apollo (muusik, meediahuviline), Mia Nurges (filmifestival Horisondi eripreemia 2024, noor), Liisbet Kull (filmifestival Horisondi eripreemia 2024, noor), Kessu Kalbus …
  continue reading
 
Eestist peab saama kliimaneutraalne riik, kuid endiselt elame homse arvelt. Meie tuleviku kujundavad noored, aga siiani on nende hääl poliitikakujundamises takerdunud dialoogi puudumisse. Milline on kliimaneutraalne Eesti noorte silme läbi? Kuidas muuta suunda ja millised on realistlikud sammud eesmärgini jõudmiseks? Laudkondlikes aruteludes viime …
  continue reading
 
Kes on insener? Miks on kõik turundajad ja kui palju mängib rolli eriala keskkonnasõbralikkus? Karjäärivalikust on räägitud juba aastasadu, kuid tänases muutuvas maailmas on erialavalikut raske teha isegi magistrikraadiga täiskasvanul - valikuid on lihtsalt nii palju! Mõtestame lahti erinevate erialade populaarsuse ja teisiti mõne elukutse kehva ma…
  continue reading
 
Tänapäeval on noored sihikindlad, targad ja õpihimulised. Paljud noored tahavad õppima asuda välismaale kasvõi lühikeseks ajaks, kuid ei ole kindlad, kuidas seda saavutada. Arutelu eesmärk on anda noortele ülevaade erinevatest võimalustest välismaal õppimiseks. Kohale on tulnud inimesed, kes hetkel õpivad või on õppinud välismaal ning räägivad oma …
  continue reading
 
Infoajastu kiire areng on kaasa toonud info ülekülluse ja keskendumishäirete sagenemise. Teave on kättesaadavam kui kunagi varem, kuid samal ajal võib see olla segadusttekitav ja häiriv. Kuidas tulevad sellega toime noored, kogenud, spetsialistid ja publik? Tule ja võta osa paneeldiskussioonist, kus õpime üksteiselt ning otsime koos lahendusi info …
  continue reading
 
Enne arutelu vastavad 100 gümnasisti ühele noori kõnetavale küsimusele. Arutelu osalejad peavad pakkuma, mida noored kõige enam on pakkunud nimetatud küsimusele vastuseks. Nii teevad nad Rooside sõja mängu läbi. Kui see on läbi tehtud, siis külalised hakkavad teema üle arutlema. Arutelu areneb läbi noorte poolt välja toodud vastuste. Olulisel kohal…
  continue reading
 
Pärnu HUUB ning Võru HUUB on noorte poolt rajatud noorte innovatsioonikeskused, mille sihtgrupiks on 16+ noored. Kuna noored tundsid, et nende vajadused selles eas ei ole kaetud, on HUUBidel huvi teada saada kas 16+ noorte vajadused ka mujal Eestis on tähelepanuta jäänud või mitte? Juhul kui on nii, siis kuidas seda lahendada? Ja kas üldse on vaja …
  continue reading
 
Peagi on valmimas üle-Euroopaline digikukkur, mis teeb meie dokumentide hoiustamise ja haldamise praegusest oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. Millised väljakutsed on meid aga üleliidulise digilahenduse loomisel ees ootamas ning milliseid tuleviku-uksi see avab? Kuna jõuab kukrusse digieuro, kas see paneb aluse krediidiskoori loomisele ning Euroop…
  continue reading
 
Digitaalses maailmas olevatest andmetest on saanud oluline sisend tänapäevases kohtupidamises. Kui palju digitõendeid jätame endast igapäevaselt maha ja mil viisil on võimalik neid kohtupidamises kasutada? Kuidas toimib e-tõendite jagamisel rahvusvaheline koostöö ja kas anonüümsuse säilitamine on üldse võimalik? Kas ja kus on ruumi internetis toimu…
  continue reading
 
Hea haridus ja tehnoloogiline innovatsioon on olnud viimaste kümnendite Eesti edu aluseks. Kas areng jätkub? Või oleme jäänud kauaks paigale kohmitsema? Kus kivi all on peidus meie insenerid ja IT-tegijaid, kes suudavad siduda eri valdkondade teadmuse ning lahendada maailma lõputuid väljakutseid? Kus on roheoskajaid, kes aitavad seda teha kestlikul…
  continue reading
 
Valimiste vahelisel ajal on otsustes osalemine muutunud igapäeva demokraatia osaks. Kodanike arvamused ja digitaalne meeleavaldus on muutunud oluliseks vahendiks oma hääle kuuldavaks tegemisel ja KOV valimiste aastale eeltakti andes küsime - kuidas saab avatult ja nutikalt valitseda koostöös kogukonnaga?Arutelus osalejad: Rait Pihelgas (Järva valla…
  continue reading
 
Kas AI on ainult ChatGPT? Kas tehisintellekt võtab üle meie töökohad? Tule ja saa vastused nendele küsimustele paneelis "AI väärarusaamad ja nende ületamine". Alustame laupäeval kell 10 Digipõllu laval. Arutleme AI turvalisuse, võimaluste ja levinuimate müütide üle. Tõsta oma teadlikkust ja lükka koos ekspertidega ümber AI-ga seotud väärarusaamad!A…
  continue reading
 
Kes ei söö, see ei tööta ega mõtle ka kaitsetahtele. Põllumehe töö tulemust tarbime vähemalt kolm korda päevas. Täna teame, et suudame Eesti rahva ära toita ning täita riigi rahakotti läbi toiduainete ekspordi. Lisaks täisväärtusliku, tervisliku ja kohaliku toidu tootmisele on põllumajandusel oluline roll hoida elu maal ja seda nii inimressursi kui…
  continue reading
 
Miks pelgame toiduringluskapist võtta või sinna viia? Mis põhjustab häbi kappi viijates ja sealt võtjates? Miks need, kellel on piisavalt, ei kasuta toiduringluskappe? Mis on muutunud meie ühiskonnas ja väärtushinnangutes? Tule ja arutle, kuidas häbitunne ja meie igapäevased harjumused võivad toidujagamise kultuuri muuta. Kas saame midagi teha?Arut…
  continue reading
 
Muld on elu alus, nii otseses kui kaudses mõttes aga paraku peame muldasid iseenesestmõistetavaks. Hinnanguliselt 40% maailma muldadest on osaliselt või täielikult kaotanud oma võime toota toitu, puhastada vett, siduda atmosfäärist CO2 ja olla koduks suurele osale maismaaelustikust. Mida me saame teha täna, et ei oleks lootusetult hiljaks jäänud?Ar…
  continue reading
 
Peame Eestis arendama kollektiivse vastutuse kultuuri, mis hõlmab ka laste heaolu eest hoolitsemist. Üks armastatud ja õnnelik laps, kes suureks kasvades ise lapsevanemaks saab, võib mõjutada positiivselt tuhandeid inimesi. Sama teeb hüljatud ja õnnetu täiskasvanu, kuid kahjuks negatiivselt. Kui me ei suuda pakkuda lastele turvalist perekonda, siis…
  continue reading
 
Täiskasvanu saab lõunasöögi aja, koha ja toidu ise valida, koolilaps paraku mitte. Kui koolilõuna ei maitse või pakutakse seda valel ajal, jääbki see söömata. Kujutad Sa ette oma tööpäeva ilma lõunasöögita?Riigi, koolipidajate ja lapsevanemate ootused koolitoidule on kõrged, kuid riigi rahastussüsteem ja õigusaktid seda ei toeta. Kuidas korraldada …
  continue reading
 
Kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülemäärane kehakaal toob aga kaasa südame-veresoonkonnahaiguste riski ning suureneb oht haigestuda diabeeti, kasvajatesse ja liigesehaigustesse. Paneeldiskussiooni käigus analüüsivad eksperdid põhjuseid, mis on viinud tänase olukorrani, samuti arutletakse erinevate lahenduste üle, mis võiksid p…
  continue reading
 
Paneeldiskussiooni eesmärgiks on teadvustada laste privaatsusega seotud probleeme ja kitsaskohti. Laste andmeid peab kaitsema erilise hoolega ning just lapsevanemad on need, kes peaksid tagama enda lapse õiguste kaitse ja otsused nende parimates huvides. Kas ja kuidas on võimalik sellises olukorras arvestada alaealise tahet? Mis saab siis, kui see …
  continue reading
 
Milline on kogukondade roll elanikkonnakaitses – pigem väärtuslik ressurss või pinnuks silmas? Kuidas KOV ja kogukonnad ühise laua taha ning paremini koostööle saada nii elanikkonnakaitses kui muudes elulistes küsimustes? Mida kaasatum ja kuulatum on kohalik elanik ning kogukond, seda rahulolevam? Millised erinevused on haja- ja tiheasustusega alad…
  continue reading
 
Ohuteavitus hõlmab endas tegevusi smsi saatmisest kuni ukselt-uksele info andmiseni. Kõik viisid peavad toimima käsikäes ja ka siis kui elektrit või internetti ei ole. Ohuteavitus peab olema täpne ja kiire, inimesed peavad seda uskuma ja usaldama. Kriisis peab kuulama riiki!Arutelus osalejad: Hedi Arukase (Siseministeerium), Katerina Mudarissova (P…
  continue reading
 
Kuidas lahendada probleemi, et inimesed ei taha mõelda kriisiks valmistumisele? Kuidas leida ja motiveerida inimesi elanikkonnakaitse koolitustel osalema? Kuidas tuua vajadused ja probleemid inimeste teadvusesse? Kuidas jõuame selleni, et inimene hakkab mõtlema ja tegutsema varude kogumiseks? Kuidas leida igapäeva murede vahel aega kriisideks valmi…
  continue reading
 
Varjumine kütab kirgi, siin on erinevaid osapooli ja vastust otsivaid küsimusi. Millal pean varjuma kodus, millal avalikus varjumiskohas ja millal siirduma varjendisse? Kas ka vann võib olla varjumiskoht? Aga kelder? Kas ja kus üldse on varjendeid - ja kas neid tuleb? Kuidas erineb varjumiskoht varjendist? Kuidas saada varjendeid ehitama kinnisvara…
  continue reading
 
Mis suunas "joosta" kui ühiskonnal ja riigil on häda käes? Kuidas mina saan panustada laiapindsesse riigikaitsesse? Mida riik minult ootab? Mis võimalusi riik mulle pakub? Igal Eesti elanikul on võimalus panustada, et Eesti oleks turvaline ja kaitstud. Selleks on lõputult võimalusi. Arutelul püütakse leida lahendus kuidas aktiivne Eesti elanik ja r…
  continue reading
 
NATO has in recent years been committed to protecting its allies and has taken bold steps to strengthen the alliance's eastern flank since Russia's invasion of Ukraine. What are the key milestones of Estonia's 20 years of NATO membership? What does the strengthening of the allies' presence and the updated defense plans mean for Estonia and the Balt…
  continue reading
 
Sessiooni eesmärk on kujutleda end aastasse 2040 ning kirjeldada, mida me 15 aasta pärast Eesti majandusruumis näeme. Millised majandusharud on tõusnud, millised hääbunud? Mis on 2040. aastal elukeskkonnas meile tuntuimad maamärgid - nii looduslikud, pool-looduslikud kui tehislikud? Kas selle kõige keskel on Eestis elada sama hea, veel parem, või k…
  continue reading
 
Kevadel valmis Rohetiigri Transpordi teekaart, mille koostamisel osales ligi 70 praktikut, eksperti ja teadlast. Teekaart näitas, et olulised muudatused Eesti transpordis on vajalikud, aga need ei ole lihtsad. Arutame, mis peab Eesti transpordimaastikul muutuma, et see oleks inimestele võimalikult mugav, aga samas ei koormaks liialt keskkonda. Mis …
  continue reading
 
Arutame koos, milline võiks olla Eesti tulevik aastal 2050 ja kuidas me sinna jõuame. Sügisel alustab Rohetiiger koos partneritega 9 kuud kestva üle-eestiliste loo loomisega. Arvamusfestival on esimene avalik lava, kus avame teemat, küsime tagasisidet ja kaasamõtlemist.Arutelus osalejad: Kristjan Järvi (muusik), Ivo Suursoo (ettevõtja), Tiit Maran …
  continue reading
 
Loading …

คู่มืออ้างอิงด่วน